Töötasu – ikka veel tabu?

Ehkki töötaja ja tööandja arusaamu õiglasest töötasust saab olulisel määral ühtlustada, on ideaalpildi sarnast üksmeelt äärmiselt keeruline saavutada.Isegi olukorras, kus palgad on avalikud, on ristuvad arusaamad töö väärilisest tasust paratamatud. Eri vaateid saab oluliselt lähendada läbipaistvate ja ühtsete töötasu põhimõtete ning avatud suhtlusega töötaja ja tööandja vahel. Paraku on nendes eeldustes paljudes ettevõtetes tarvis järeleaitamistunde.

Tööandja või juhi lähenemine töötasule erineb üldjuhul märkimisväärselt töötaja omast. Tööandjatel on palgamaksmiseks piiratud ressursid. Tööjõukulud avaldavad mõju ettevõtte pakutava toote või teenuse hinnale, mis omakorda määrab selle konkurentsivõime turul. Nii laveerib juht töötasude vahel, mis oleksid töötajatele motiveerivad, kuid mis samas ei koormaks ettevõtet liigselt.Töötajad lähtuvad aga ennekõike ja arusaadavalt oma isiklikust heaolust, olles iga kell valmis vastu võtma kõrgemat tasu, et võimaldada endale rohkem. Töötaja ei suuda enamasti asetada palga küsimust laiemasse konteksti. Kuid seda ei saa ka ette heita. Pigem tuleks siin näha võimalust olukorda muuta.

Teadlikkuse suurendamine

Ühiskonnas räägitakse palkadest üha avatumalt. Ühelt poolt on see tervitatav, teiselt poolt aga tekitab inimestest tihti alusetuid võrdlusi isikliku töötasuga. Nii näiteks ihkab lihttööline endale tippspetsialisti palka, saamata aru, et tippspetsialistide töötasu kergitab fakt, et nende järele on tööturul nõudlus suurem kui pakkumine, aga ka see, et nende oskuste tase võimaldab ettevõttel suuremat väärtust luua.

Samamoodi ei mõisteta, miks kõiguvad näiteks samade oskustega IT-spetsialistide palgad ettevõtete lõikes väga suurel määral. Teemasse süvenedes selguks aga kiirelt, et osa neist on seotud lühiajaliste intensiivsete projektidega, kus projektijuhtidele tulebki kõrget töötasu pakkuda. Terviku tajumine on oluline, samas tuleb aru saada ka sellest, miks töötajal võib jääda mulje, et ta on alamakstud.

Olukorra lahendamise võti seisneb töötajate teadlikkuse tõstmises palga kujunemisest. Selgitustöö tuleb ära teha just tööandjal endal, kellel on tervikvaade. Paraku tundub, et palk on liiga tihti töötaja ja tööandja vahelistes jutuajamistes tabuteema: ebamugav mõlemale poolele, subjektiivne, pingeid kaasa toov, jah/ei-tasandil toimuv vestlus. Või välditakse teemat hoopis. Nii teevad osa töötajaid aastaid vaikides tööd, pidades selle eest saadavat tasu ebaõiglaseks, julgemata midagi selle kohta pärida. Samal ajal elab tööandja pettekujutelmas, et kõik on korras.

Dialoog juhi ja töötaja vahel aitab selliseid konflikte tuvastada. Omavahelises suhtluses saab mõlemale poolele selgeks, kuivõrd on töötaja palk ikkagi tema töö vääriline või mida saaks töötaja teha, et töötasu tõuseks. Hea oleks, kui algatus sel teemal kõnelemiseks tuleks tööandjalt, sest töötaja jaoks seondub palga teema tõstatamine pigem enese alandamisega, samuti pelgab ta, et teda mõistetakse valesti ja et ta riskib oma töökohaga.

Selgust peab looma juht

Juht peab olema suuteline oma töötajale töötasu kujunemise loogikat arusaadavalt selgitama. Selle eelduseks on aga, et ettevõttes on läbimõeldud töötasu kujunemise alused, ametikohad on hinnatud ja palgatasemeid võrreldakse turu keskmisega. Näiteks on Eesti Energias kõik ametikohad hinnatud ja tööperedesse (sarnase iseloomuga tööde gruppidesse) jagatud ning 1 kord aastas osaleme palgaturu uuringus. Personalijuht on siin tööandjale või ettevõtte juhile strateegilise tähtsusega partneriks.

Läbipaistvust suurendab seegi, kui juht selgitab töötajale kriteeriume, mis mõjutavad töö väärtust ja seeläbi ka töötasu: juhtimisulatus, vastutuse määr ja näiteks töö keerukus. Töötaja peaks vestluse käigus kindlasti teada saama ka seda, milliseid oskusi on tal vaja arendada, et kõrgemalt tasustatud ametikohale liikuda. Ehkki töötaja põhitähelepanu on enamasti koondunud palgale, tuleb keskenduda ka teistele motivatsioonifaktoritele nagu näiteks koolitused ja paindlik töökorraldus, mis on täna palju olulisem argument kui näiteks 10 aastat tagasi.

Kokkuvõttes algabki õiglase töötasu defineerime igas ettevõttes juhist või tööandjast. Töötasu on tabuteema senikaua, kuni selle taga ei ole läbimõeldud tasustamispõhimõtteid. Kui juhid saavad töötasuvestlustel tugineda kogu ettevõttes kehtivatele tasustamise põhimõtetele, kus on muuhulgas selgelt paigas ka see, kuidas palgaredelil tõusta, on palgavestlustes palju vähem subjektiivsust, hirmu ja arusaamatust.

9. septembril toimub konverents Palga Päev 2015, tähistades pidulikult 10 juubelit. Lisainfot ja registreerida saab siin.

Konverentsi veabSkype Eesti personalijuht Merle -Liisu Lindma,  sõna saavad parimad eksperdid, teiste seas  Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm, ETS Logistika logistikajuht Aleksander Bankiir, Tööõigusabi jurist ja juhataja Heli Raidve, audiitorbüroo Ernst&Young partner ja juhatuse liige Ivar Kiigemägi.

Juubelitort serveeritakse konverentsipäeva lõpus ja soovijatel on võimalik ette võtta jalutuskäik Tallinna loomaaias.

Õhtust koosviibimist toetab ColumbusIT.